Lehmapiimaallergia

Lehmapiimaallergia

Lehmapiimaallergia on lapseea sagedaim toiduallergia vorm, seda esineb umbes 2,5 protsendil lastest ning eelkõige kahel esimesel eluaastal.
Vahel aetakse piimaallergia segi laktoositalumatusega. Laktoositalumatus pole sama mis piimaallergia. See on haigus, mille põhjuseks on piimasuhkrut lagundava ensüümi ehk laktaasi puudulikkus ja see on põhiliselt täiskasvanute probleem, lapseeas on seda harva. Vanusega laktoositalumatus sageneb. Laktaas lõhustab soolestikus seedeprotsessi käigus laktoosi lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks). Kui see protsess on häiritud, tekib rohkesti gaasi, kõhuvalu ning ka kõhulahtisus. Kõhuvaevused tekivad tavaliselt rõõsa piima tarbimisel, hapendatud piimatooteid enamasti talutakse.
Piimaallergia korral aga tekib immunoloogiline reaktsioon piimavalkude suhtes ja võivad tekkida sümptomeid mitmetes elundkondades. Piimaallergia on väikeste laste probleem ja haigusnähte tekitavad nii piim kui piimatooted.
Lehmapiimas on kaks peamist valku, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone:
• Kaseiin moodustab keskmiselt 80% piimavalgust.
• Vadak on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgendunud piimavalk kaseiin.
Inimene võib olla allergiline kas ühe või mitme piimavalgu suhtes, nii kaseiini kui ka vadaku suhtes. Peale piima leidub neid valke ka piimasaadustes ja paljudes toitudes. Tavaliselt on piimaallergia põhjuseks lehmapiim, kuid ka lamba-, kitse-, pühvlipiim jt. võivad põhjustada reaktsiooni. Mõned lapsed, kes on allergilised lehmapiima suhtes, ei talu ka sojapiima. Piimaallergia võib põhjustada haigusnähte erinevates elundkondades, olla erineva raskusega ja vanusega muutuda. Piimaallergia sümptomid tekivad tavaliselt minutite kuni tundide jooksul peale piimatoodete tarbimist, kuid võivad tekkida ka paari päeva jooksul. Sümptomid võivad ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Kui teil või teie lapsel on reaktsioon piimale, rääkige sellest oma arstiga. Uuringud aitavad kinnitada piimaallergia diagnoosi, mis aitab tulevikus vältida potentsiaalseid oluohtlikke reaktsioone.

Piimaallergiat võib põhjustada IgE ja mitte IgE vahendatud immuunreaktsioon. Enamasti on toiduallergia põhjuseks immuunsüsteemi talitlushäired. Inimese immuunsüsteem identifitseerib mõne valgu kahjulikuks, toodab selle vastu immunoglobuliini E (IgE) antikehad, mis neutraliseerivad valgu (allergeeni). Järgmine kord, kui organism puutub kokku allergeeniga, tekib inimese organismis olevate IgE-antikehade ja valkude vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid (nt histamiin), mis tekitavad sümptomeid. Histamiin on enamuse allergiliste sümptomite mediaator, sealhulgas nohu, sügelevad silmad, kurgu kuivus, nõgestõbi jm lööbed, sügelemine, iiveldus, kõhulahtisus, hingamisraskus ja anafülaktiline šokk.
Teatud tegurid võivad suurendada riski haigestuda piimaallergiasse:
Muud allergiad: paljudel piimaallergiaga lastel esineb ka muid allergiaid, ent piimaallergia on neil avaldunud esimesena.
Atoopilise dermatiidiga lastel võib suurema tõenäolisusega kujuneda ka toiduallergia.
Perekonna anamnees: toiduallergia tekkeoht suureneb, kui lapse ühel või mõlemal vanemal esineb toiduallergia või muu atoopiline haigus- nt heinapalavik, astma, atoopiline dermatiit.
Vanus: piimaallergia esineb sagedamini väikelastel ja imikutel. Kasvades küpseb organismi seedesüsteem ning piimaallergia väheneb. Enamik lapsi kasvab lõpuks piimaallergiast välja. Allergia jääb suurema tõenäosusega püsima lastel, kel on kõrge lehmapiimavastase immuunoglobuliin E antikehade tase veres.
Patsientidel, kellel on lehmapiimaallergia, tuleb rangelt vältida lehmapiima ning lehmapiimavalku sisaldavaid tooteid. Patsiendid ja pereliikmed peavad õppima lugema etikette selleks, et kindlaks teha piimavalku sisaldavaid tooted. Rinnapiimatoidul olevatel imikutel peaks piimavaba dieeti pidama ema. Samas peab ema sööma piisavalt ja mitmekesiselt, et oleks tagatud rinnapiima teke. Kui laps on kunstlikul toidul, tuleb tavaline piimasegu asendada spetsiaalselt allergia raviks ette nähtud toiduseguga.
Kuigi tavaliselt on piim sildil märgitud, on kasulik teada, millist tüüpi toidud võivad suurema tõenäosusega sisaldada lehmapiima.

Poes ja söögikohtades vältige toite, mis sisaldavad piima või nende koostisosi:
• Või, piimarasv, rõõskkoor • Juust
• Pett • Kodujuust
• Kaseiin • Koor
• Kohupiim • Keedukreem
• Kaseiini hüdrolüsaat • Hapukoor
• Kaseinaadid (kõigis vormides) • Puding
• Diatsetüül • Jogurt
• Ghee ehk selitatud või • Laabikaseiin
• Laktalbumiin, laktalbumiini fosfaat • Lactoferriin
• Piimavalguhüdrolüsaat• Vadakuvalgu hüdrolüsaat
•Piim (igal kujul, sealhulgas piimapulber, paksendatud, aurutatud, väherasvane, rasvavaba, kooritud, kitse- ja teiste imetajate piim, piimavalk)
• Recaldent (R) (KALTSIUMI JA FOSFAADI BIO-SISALDUSEGA HAMBAKREEM. RECALDENT on tuletatud piima kaseiinist)
• tagatose – see on teist tüüpi looduslik magusaine, mis on leitud piimast.
• vadakupõhised proteiinikokteilid Whey proteiinikokteil (kõigis vormides)
Piim võib sisalduda ka:
• küpsetistes
• karamellkommides
• Šokolaadis, kakaos
• piimhape juuretises ja piimhappebaktereid sisaldavas toidus
• viinerites (sh hot-dog)
• margariinis
• nisiin (piimhappebakterite toodetud säilitusaine)
• pralinees, iirisekompvekkides
Mõned ootamatud allikad, mis vahel võivad sisaldada piimavalku. Vaata silte hoolikalt!
• kalakonservid
•. lihatooted võivad sisaldada kaseiini sidujana.
• rannakarpe mõnikord leotatakse piimas, et vähendada kalalõhna
•. restoranides kasutatakse praadimisel maitse täiustamiseks võid (või ei ole nähtav)
• ravimid
• paljud mitte-piimatooted sisaldavad kaseiini, mis on koostisosade loetelus
Artikli autor – Aleksandra Moškina   õde