Käes on kevad ja paljudele toovad soojad ilmad, naasvad laululinnud ning õitsvad puud rõõmu. Nendele umbes 150 000 eestimaalasele ehk 10%le Eesti elanikkonnast, kellel on õietolmuallergia ning kes mingil põhjusel pole teinud ennetavat ravi ega muretsenud endale vajalikke ravimeid, algab raske ja vaevarikas aeg.
Sagedamini räägitakse allergiast seoses lastega ja tõesti, mida nooremad inimesed, seda rohkem neil seda haigust esineb, aga see ei tähenda veel, et mingist vanusest alates võiks arvata, et nüüd olen selle tõve eest kaitstud. Allergia võib tabada igas eas inimest.
Euroopa Liit kiitis 15. aprillil 2008. aasatal heaks plaani parandada liikmesmaade õhukvaliteeti, kehtestades esimest korda õhus leiduvatele peenosakestele, mis vähendavad keskmise eurooplase eluiga kaheksa kuu võrra.
Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10 – 30° ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides ning pehmetes mänguasjades.
Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Vahel võivad nad põhjustada ka terviseprobleeme, neid siiski rohkem ülitundlikel, allergilistel inimestel ja lastel. Tavalisele inimesele võivad olla ohtlikuks diffenabahhia, amasoonase alokaasia, turd, rofa ja jõulutäht, enamasti tuleneb kahjustav toime mürgise, ärritava või söövitava mahla pärast, mis põhjustavad põletikku taimega kokkupuutunud nahapiirkondades.
Kui peres on kellelgi astma, on see kahtlemata arvestamisväärne asjaolu. Astma esinemissagedus täiskasvanud elanikkonna hulgas on ca 4%, lastel 5-6%. Probleemi ulatusest arusaamiseks tuleb juurde arvestada ka astmaga seotud heinanohu e. pollinoosi esinemissagedust, milleks on 10%, sest kõigi nende haiguste puhul on haaratud hingamisteed, kuid kahjustus on erinevatel sügavustel. Kui pidada silmas, et osades peredes on mitmel liikmel allergia, võib ligikaudu arvestada, et 10-15% Eesti kodudes tuleb allergiaga ja sellest tuleneva elustiiliga arvestada.