Toataimed

Toataimed

Millised taimed on ruumis hoituna meie hingamiselunditele ohutud, millised mitte ning mis võib juhtuda (räägime tervetest inimestest)? Aga kui perekonnas on pärilikke hingamiselundite haigusi või allergiat?

Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Vahel võivad nad põhjustada ka terviseprobleeme, neid siiski rohkem ülitundlikel, allergilistel inimestel ja lastel. Tavalisele inimesele võivad olla ohtlikuks diffenabahhia, amasoonase alokaasia, turd, rofa ja jõulutäht, enamasti tuleneb kahjustav toime mürgise, ärritava või söövitava mahla pärast, mis põhjustavad põletikku taimega kokkupuutunud nahapiirkondades.Õietolmuallergiaga inimesele on ohtlikke taimi rohkemgi: bensoeviigipuu ja lüüraviigipuu, mis mõlemad kuuluvad fiikuste hulka, draakonipuu, toakask, säntpoolia, sõnajalad, jukkapalm… Allergiku koju ei sobi õitsvad, lõhnavad ja eoseid levitavad taimed, samuti mitte kuivkompositsioonid, sest need ärritavad niigi ülitundlikke hingamisteid. Mõned taimed eritavad ka ilma vigastamata välja mahla väikeste tilgakestena, millest õhus kuivades moodustab väga peenike ärritav tolm. Sellise taimena on tuntuks saanud mõned fiikuste sordid. Potitaimede muld on sobivaks keskkonnaks mitmesugustele (hallitus)seentele, ka see on põhjus, miks toalilled allergiku tuppa ja koju ei sobi. Allergiku magamistuppa ei sobi ei potitaimed ega lõikelilled ja -oksad. Kui peres on toataimede suur armastaja, siis tuleb taimedele leida koht väljaspool allergiahaige magamistuba. Valik peaks sel juhul langema siledapinnaliste lehtedega puhastatavatele või dushiga pestavatele taimedele. Kindlasti tuleb taimi õigesti hooldada ja hoida parajat niiskusreshiimi, et ei tekiks hallitust.

 

Milliseid muid haigusi võivad veel taimed ruumis põhjustada? Kõik teavad kõige lihtsamat – peavalu, kuid mida veel lisada?

Taimed ruumis võivad põhjustada   silmade ärritust, hingamisteede sümptomeid nagu nohu, aevastamist, ninakinnisust, köha ja hingamisraskust, mis on astma tunnus. Mõned taimed on tuntud ka kui tugevad kontaktallergeenid, millest tekib nahale ekseem. Sellisteks taimedeks on priimulad, krüsanteemid, tulbid, nartsissid, liiliad, pelargoonium. Allergia avaldub sagedamini kasvuhoonetöötajail, floristidel, lillepoe müüjatel, aednikel, ja toataimede kirglikel pidajatel.

 

Mida peaks teadma enne, kui osta kunstlikke õhuvärskendajaid (seinakontakti asetatav Airwick jt.)?

Kõige parem õhk on lõhnatu. Kui on lõhnu, millest soovitakse vabaneda, ei tohiks neid peita teiste lõhnadega, vaid ruume tuleb ventileerida, tuulutada. Tervetel inimestel on ju näiteks meeleolu loomiseks vahetevahel meeldiv tunda lillearoomi. Pole aga põhjust oma tundeelundeid lõpmatult koormata lõhnadega või oodata, kuni tekib allergia. Allergia kujuneb aegamisi korduval kokkupuutel mõne ainega, mille suhtes tekib immunoloogiline vastureaktsioon. Kui see on kord tekkinud, on seda raske peatada.

 

Kas ka kuivatatud taimed (traditsiooniliselt lavender, roos jt.) võivad ootamatult tervele inimesele terviseprobleemi põhjustada?

Kuivatatud taimed hakkavad aja jooksul tolmama, samuti võivad nad muutuda sobivaks pinnaks hallitusseentele, mille eoseid on tegelikult kõikjal. Kahtlemata pole need probleemid kunagai oodatud, kuid allergia ja ülitundlikkuse eest pole kahjuks keegi kaitstud. Tervele inimesele oleks soovitus jääda mõistlikuks ja vanad kimbud ära visata või need aegajalt uutega asendada. 

 

Teatavasti on autotootjad viimasel ajal pühendamas palju aega selleks, et autodes vähendada tehislikest materjalidest erituvat n. uue auto lõhna. Mida soovitate, kui nii autos kui ka majas kunstmaterjalide lõhn häirib? Kuidas sellest lahti saada?

Kõigepealt soovitaksin siseviimistluse ja sisustuse valiku ajal kindlasti valida vähe- või mittelõhnavaid tooteid. Tasub uurida toodete tutvustusi, näiteks Soomes on allergiasõbralikud tooted tähistatud M1 märkega, mis tähendab minimaalset saasteainete emissiooni. Teine soovitus on väga lihtne: tuulutada. Reeglina kaob lõhn paari nädala kuni ühe kuuga, kui kasutatud siseviimistlus on kvaliteetne. Kui on ventilatsiooniga vastvalminud ja –sisustatud kontorihoone, soovitab Soome Allergialiit lasta esimesel aastal ventilatsioonil ööpäevaringselt töötada. Ka kodus tuleks neid nõuandeid järgida.

 

Aga kui häirib vana puitmaja lõhn, vingulõhn, tubakas jne. – teatavasti nii puidul kui ka kodutekstiilidel on omadus lõhnu hästi talletada.

Puitmajas tekkinud lõhnade puhul tuleks kahtlustada ja kontrollida, kas ei ole liigniiskusest tingitud seenkahjustusi, mille ilmnemisel tuleb liigniiskuse põhjus ning seenkahjustuse kolle koheselt kõrvaldada. Olenevalt probleemi ulatusest võib vajalikuks osutuda suurpuhastus, sanitaar- või kapitaalremont koos seenetõrjega. Üks võimalus lõhnadest (nt. tubakalõhn) vabaneda on ka osonaatoriga õhu puhastamine.

 

Kas on mõni taim, mis tuppa tooduna abistab nõrkade või haigete hingamiselunditega inimesi hingamisel?

Nõrkade hingamisteede puhul on kasu eelkõige puhtast ja värskest õhust. Puhtus muuhulgas tähendab, et õhus ei ole lõhnu ega tolmu. Taimed paraku koguvad tolmu. Nõrkade hingamisteedega inimesele soovitaksin puhast õueõhku näiteks männimetsas või mere ääres.   Mõnedele taimedele siiski omistatakse õhupuhastaja tiitel, selle aluseks on mõned NASA uuringud, milles on leitud, et na d kõrvaldavad õhust saastajaid, nt. formaldehüüdi. Neid taimi on võimalik ka meie kaubandusvõrgust osta: kollakas kuldviljak palm, mägipalm, kõrge vitspalm, luuderohi, loorberipuu jne.